Eesti kinnitas toetust Ukraina võidule ning kutsus liitlasi suurendama sõjalist ja majanduslikku abi
Riigikogu võttis vastu avalduse „Ukraina võidu ja Euroopa julgeoleku toetuseks“, milles kinnitas Eesti vankumatut toetust Ukrainale Venemaa agressioonisõjas. Eesti parlamendiliikmed rõhutasid, et Ukraina võit ja Venemaa strateegiline lüüasaamine on õiglase ja püsiva rahu saavutamise vältimatud eeldused Euroopas. Avalduse vastuvõtmise poolt hääletas 78 Riigikogu liiget, üks saadik oli vastu.
Üheks peamiseks prioriteediks seadis Eesti Ukraina õhutõrje tugevdamise. Läheneva talve ja Venemaa üha intensiivsemate õhurünnakute tõttu kutsus Riigikogu rahvusvahelisi partnereid üles kiirendama õhutõrjesüsteemide ja nende rakettide tarnimist Ukrainale. Eraldi rõhutati vajadust tagada Ukrainale talve üleelamiseks vajalikud kriitilised varud ning kaitsta riigi energiataristut.
Samuti juhtis Eesti parlament tähelepanu Ukraina majanduse ja kaitsetööstuse pikaajalise toetamise vajadusele. Avalduses rõhutatakse, et sõjalise abiga peab kaasnema stabiilne rahastamine, mis võimaldab Ukrainal suurendada oma relvatootmist, säilitada kaitsevõimet ning tagada riigi toimimine pikaajalise sõja tingimustes.
Avalduse eraldi osa käsitleb majandusliku surve suurendamist Venemaale. Riigikogu kutsus liitlasi üles tõhustama sanktsioonide rakendamist, tugevdama järelevalvet nende täitmise üle ning tagama vastutusele võtmise isikutele ja ettevõtetele, kes aitavad rahvusvahelistest piirangutest kõrvale hoida.
Eesti parlament mõistis hukka ka Venemaa korraldatud sabotaažiaktid, küberrünnakud, süütamised, mõrvad ja muud vägivallateod Euroopa riikide territooriumil. Avalduses rõhutatakse vajadust liitlaste ühise vastuse järele sellistele ohtudele, mis ulatuvad Ukraina-vastasest sõjast kaugemale ning mõjutavad otseselt kogu Euroopa julgeolekut.
Lisaks mõistis Riigikogu hukka Venemaa Riigiduuma valimiste korraldamise Ukraina ajutiselt okupeeritud aladel, nimetades seda Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse jämedaks rikkumiseks.
Dokumendis kinnitatakse Eesti jätkuvat toetust Ukraina tulevasele liikmesusele NATOs ja Euroopa Liidus. Samal ajal rõhutasid Eesti parlamendiliikmed demokraatlike reformide jätkamise, õigusriigi tugevdamise, korruptsioonivastase võitluse, inimõiguste kaitse ning poliitilise pluralismi tagamise tähtsust. Eraldi juhiti tähelepanu demokraatlike institutsioonide tugevdamisele ja poliitilise opositsiooni õiguste austamisele.
Avalduse oluliseks osaks sai üleskutse viia lõpule Ukraina-vastase agressioonikuriteo uurimiseks mõeldud rahvusvahelise eritribunali loomine ning töötada välja mehhanismid Venemaa tekitatud kahju hüvitamiseks. Eesti toetab rahvusvahelisi õiguslikke meetmeid, mille eesmärk on tagada vastutus sõja alustamise eest ning hüvitada agressiooni tagajärjel tekkinud kahjud.
Riigikogu rõhutas, et püsivat rahu Euroopas ei ole võimalik saavutada agressori premeerimise ega mõjusfääride taastamise kaudu. Tulevase rahukokkuleppe aluseks peavad olema Ukraina suveräänsuse säilitamine, territoriaalse terviklikkuse taastamine ning usaldusväärsed rahvusvahelised julgeolekugarantiid, mis aitavad ära hoida Venemaa korduvat agressiooni.
Avalduse eelnõu, millele kirjutas alla 67 Riigikogu liiget, anti parlamendi menetlusse 16. septembril. Selle vastuvõtmisega kinnitas Eesti oma seisukohta, mille kohaselt tuleb Ukraina sõjaline, majanduslik ja diplomaatiline toetamine ühendada Euroopa julgeoleku tugevdamisega.